Kauaoodatud edusammud

 Huh, lõpuks ometi! Mul läks kuu aega peale haiglast koju saamist ikka väga raskelt, nii vaimselt kui füüsiliselt. Valdavad emotsioonid olid enesehaletsus, kurbus ja ärevus. Lihtsalt masetsesin päevad läbi voodis ja leinasin taga mingit tulevikku, mille ma peas enda jaoks valmis olin planeerinud, aga mis nüüd raviga seoses muutuma pidi. Nüüdseks olen ma leppinud, et tervis on nr 1 ja midagi ei juhtu, kui ma aasta koolist puhkan, et end ravida, pigem vastupidi. Hetkel on mind tabanud nii suur rammestav väsimus, et ma ei kujutaks ettegi, et peaksin veel kooliasjadega tegelema ja/või tööl käima. Tahan hästi palju puhata ja magada. Peale suuri söögikordi viskan alati pikali ja lasen lihtsalt lebodes kehal toitu seedida. Olen märganud, et kui ma peale söömist pikutan, selle asemel, et nt koristada vms, siis ei lähe kõht ka nii tihti lahti, ehkki probleem on see endiselt, et toit alati sees ei püsi. Kõhuvalusid on ka väga palju ikka veel, aga eks seedeelundkond peabki harjuma, nii regulaarselt ei ole ma ju kunagi söönud. 

Vaimselt on aga juba palju parem. Olen üritanud palju tarbida hirmutoite, näiteks just sõin Snickersit vahepalaks. Minu jaoks on maiustuste lõimimine igapäevamenüüsse vaimselt väga raske ja väljakutsuv, aga samas füüsiliselt tunnen ma end tänu sellele paremini ja tegelikult ka vaimselt selles mõttes, et ei tunne soovi üle süüa kunagi snäkkidest, sest ma tean, et võin neid iga kell süüa, kui soovin. Mis ongi iseenesest ju eesmärk – ei ole tunnet, et need on keelatud toit ja neid peab korraga hirmsasti pugima. Lahtitehtud krõpsupakist võib vabalt jätkuda viieks päevaks, ei pea korraga end iiveldamiseni täis õgima neist. 

Natuke raskendab söömist see, et rannahooaeg on saabumas ja Instagrami storyd annavad sellest halastamatult märku. Käes on \”minu keha on tempel\”, \”suveks vormi\” jne stiilis postitused ja inimesed lähevad jälle tervislikkusega üle piiri. Olles nii palju kokku puutunud söömishäiretega läbi eri kanalite ja enda kogemuste nagu mina, on kerge märgata, kui palju meie ühiskonnas normaliseeritakse tegelikult tegevusi ja mõtteviise, mis on omased söömishäiretele. Kasvõi treenimine, et \”toit välja teenida\”/\”toit maha põletada\” või mingid täielikud suhkru vältimised jms. Soovin, et inimesed suudaksid mõista, et tasakaal on tervislikkuse alus ja mõõdukus on parim viis toituda, treenida, elada. 

Olen nüüdseks kaks nädalat käinud teraapias ja päris mõnus on oma ajukest tuulutada niimoodi. Kui ma võrdlen iseend, kes käis teraapias 3 aastat tagasi ning iseend täna, siis see vahe on tohutult suur; isegi terapeut ütles, et ta on imestunud selle üle, kui intelligentne ma iseenda emotsioonide osas olen. Praeguseks on nii lihtne artikuleerida sõnades seda, mis mu sisemas toimub ning seostada eri emotsioone omavahel ja mõista nende põhjuseid. Siiani olen ma teraapias käinud hea tujuga ja suutnud end täielikult avada, samas kui varem ma hoidsin tegelikult väga paljut iseendale ega julgenud end nii palju avada nagu nüüd. Söömishäirest paranemine on lihtsalt pannud nii palju enda sisse vaatama, et ma olen iseendaga palju parem sõber ja mõistan end päris hästi.

Enne teraapiat valdas mind suur segadus, tundsin end nagu pusle, mille kõik tükid on sassis, osad pahupidi, mõni kadunud. Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid. Aga juba kahe tunniga tunnen ma, et see segadus hakkab muutuma natuke korrapärasemaks. Selgem on olla. Julgem ja lootusrikkam ka. 

Hea terapeudi leidmine ei ole üldse lihtne, aga kui ta leida, siis see tulemus on lihtsalt nii kirjeldamatult positiivne ja oluline. 

Vot, siuksed lood. Mõtlesin, et tulen kirjutan veidi ka siis, kui tunnen end paremini. Et öelda, et söömishäirest on võimalik paraneda ja et kõik ei jää süngeks ja raskeks. Mitte, et ma oleks paranenud, kaugeltki ei. Aga lihtsalt praegu läheb väga hästi ja igat tõusu on oluline tähtsustada. 

Kui soovid näha, mida ma söön, kuidas ma end igapäevaselt tunnen jms, siis sellistest igapäevasematest asjadest postitan ma tihti Instagrami ka: https://www.instagram.com/getterjakass/. Nii et kui huvi pakub, siis võid mind jälgida. 🙂 

Lõppu üks nunnu kiisupallike kah.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s