Et siis .. haiglasse minek?

 Käisin täna arsti juures ja see oli tõesti üks jube visiit, sest sisseastumisest väljumiseni ma nutsin. Ja maskiga on niiiiii vastik nutta. 😀 Aga pmst on mu söömishäire ja depressioon 3 nädalaga läinud mingi 300% hullemaks, nii et jah. Need 3 nädalat, mis ma sain, et kodus ise söömist paremaks muuta, läks see hoopis palju hullemaks. Hakkasin jälle lahtisteid kasutama ja sõin pooltel päevadel 2 korda päevas + tegin trenni, mõtted on mustemast mustemast ja üldse on asjad pahasti. Rääkisin arstile sellest, kuidas ma tahaks end juba ära tappa, et kõigil kergem oleks, aga ainult kassi pärast seda ei tee, sest talle teeks see liiga. :(( 

Igatahes läbi hullu nutu olin nõus 3 nädalase raviga. Kõige rohkem hirmutab mind mõte niiii pikast ajast Luntsuta, nagu apppiiiiiii, kuidas ma hakkama saan?? Kuidas tema hakkama saab? Ootabki mind kurvalt 3 nädalat ukse taga? 😦 Või ei tunne mind pärast ära?

Kuna praegu ikka koroona möllab, siis ei toimu koduvisiite ega haiglakülastusi … olengi kõik selle aja oma kallikesteta. Niiiii iiii kurb, ma lihtsalt päev otsa ulgunud.

Kuna kõne haiglasse tulla võib tulla homme, reedel või 2 nädala pärast, käisime täna mulle uut läpakat ja haiglariideid ostmas. Valisin Acer Aspire 5, sest:

– 16GB DDR4 ram

– Terve terabait SSD-d

– 4tuumaline i5 8MBse vahemäluga protsessor (11.gen oma juba)

– IPS ekraan

– soodukaga oli 800 euri ainult, mis on nagu väääääääga okei. Korpus on nats meh, alumiiniumist on ainult ülemine kaas, aga mis seal ikka. Ma kasutan läpparit aint koolis kohapeal, voodis tsillides v nüüd ullumajas, muu jaoks on nkn mul võimas pc kokku pandud. Ehkki selle läpaka näitajatega saab ikka väga palju tehtud, kõvasti rohkem kui lihtsalt Facebooki-masin. Ei meeldi, et kõik komponendid on Intelilt, ma ikka #teamamd ja #teamnvidia, aga see on aint mu sekundaarne arvuti ja hinnapiir oli tuhat ja ideaalis muidugi ikka alla selle, niiet 800 eest ikkagi väga head specid. 

Igatahes on mu keha täitsa ära keeranud, menses jäi ära, nahk on kuiv nagu ma ei tea, mis asi, hingeõhk haiseb, kõht on 3 nädalat kogu aeg tühi olnud…. jaaaa kaal on sama. Nagu keha hoiab kõigest täie rauaga kinni, sest ma vedasin teda alt. Arst selgitas pikemalt ka, aga ee.. ma nutsin onju. Ja no igatahes lähen siis söömishäirete osakonda 6x päevas sööma, uusi ravimeid katsetama ja ulguma. A ja oma uuest arvutist Netflixi bingema, hahha. Aga mul on hea meel, et kaal ei langenud, see on nats, nagu saatus: näitab mulle, et nälgimine ei tööta ja teeb mulle ainult kahju ja ma pean enda eest hoolitsema. Oleks langenud, oleks vb vähem motti paraneda ja tahaks hoopis saleneda…

See on minu jaoks ikka megasuur asi, et ma suutsin pöörduda arsti juurde ja isegi haiglaraviga olen nõus … Muidu ma ju jäärapäine isetegija, kõik ikka ise-ise, teiste abi kunagi vastu ei võta … aga see isepusimine maksis mulle lõpuks päris valusalt kätte. Pole päris okei, et inimene tahab end kaalu pärast ära tappa, onju? 

Kuna ma pean seal 3 nädalat olema ja kohe kõik riided ja asjad kaasa võtma, siis ma lähen sinna nagu koormaeesel. Ostsin Pepcost mingi vähemalt 5 paari dressikaid ja retuuse + odavaid tsärke ja mõned maikad magamiseks ka. 

Ega mul muud öelda polegi, tänasest päevast olen 70% veetnud nuttes ja ülejäänud 30% pmst apaatsena, nii et lihtsalt vastikult väsinud on olla. Tahaks lihtsalt, et see kõik juba selja taga oleks .. vastik. Selline tunne nagu ma oleks kuskil halvas unenäos, kõik tundub nii sürreaalne. Mina? Söömishäirete osakonda KOLMEKS nädalaks? Aga ma ju pole haige …. Mhhh. Jama värk ikka.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s