Miks dieedid ei tööta?

 Uus aasta on saabumas. Paljude jaoks tähendab see uusaastalubadusi stiilis \”võtan 3 kuuga 10 kilo alla ja saavutan oma elu parima vormi\”. Well, not so fast. 

Dieedid võivad toimida selles mõttes, et sa tõesti saavutad enda kaalueesmärgi.

Korraks.

Aga mitte püsivalt, ooooooooh hell naw. 

Minu söömishäire ja kaaluprobleemid said alguse justnimelt dieetidest. Ma olen 100% veendunud, et ilma rumalate nooruspõlves peetud dieetideta oleks ma endiselt normaalkaalus ega paraneks hetkel buliimiast. 

Aga miks need dieedid siis ei tööta, küsid sa? \”See, et SINU dieet ei õnnestunud, ei tähenda, et KELLEGI dieet ei õnnestu\”, mõtled sa, amiright?

Noh, siin tuleb käiku teadus. 

1-5 aasta jooksul peale dieeti kogub 95% (!) kaalulangetuse läbinutest kogu kaotatud kaalu tagasi – 95%!

Aga miks see nii on?

Ülekaalu põhjused on sageli vaimsed ning nendega jäetakse tegelemata ja keskendutakse ainult tagajärjele ehk ülekaalule. Eri uuringud on viidanud sellele, et ülekaalu ja lapsepõlves kogetud traumade vahel on tugev seos. Selleks traumaks võib olla seksuaalne vägivald või hoopis näiteks vanemate lahutus, tagajärg on neil üks: liigsöömine ja sellest tingitud ülekaal (Selig, 2010).


Kui aga vaadata, mis juhtub kehaga peale dieedipidamist, siis on selge, miks kaalulangus pole püsiv.

Usun, et paljud dieeti pidanud inimesed on kogenud sellist asja nagu dieedijärgne hüperfaagia. Lihtsamalt öeldes tähendab see tugevat näljatunnet. Saavutasid oma ideaalkaalu ja kõik oli hästi, aga peale seda oli söögiisu nii suur, et sa lihtsalt ei saanud pidama ja kogusid paari kuuga osa kaotatud kaalust tagasi? Jep, hüperfaagia. Peale ranget dieeti on tavapärane see, et ka siis, kui on taastatud dieedi-eelne rasvamass, ei lõpe hüperfaagia ning kaalutõus, põhjustades suurema kaalu kui enne dieeti/ nälgimist (Dulloo et al, 2012). Uuringute tulemusena on selgunud, et enam kui kolmandik dieedi läbinutest võtab kaalus juurde rohkem kui kaotatud kaal. See, kui teismeeas on püütud dieedi abil kaalu kaotada, suurendab tulevikus rasvumise tõenäosust kolm korda (Stice et al, 1999). Ainuüksi ühekordne kaalulangetuse läbitegemine enne 25. eluaastat suurendas naiste tõenäosust ülekaaluliseks muutumiseks 3 korda ning meestel kaks korda.

Lisaks hüperfaagia tekkele on oluline füsioloogiline roll dieedijärgse kaalutõusu põhjustamisel ka adaptiivsel termogeneesil, mille tekitavad erinevad hormonaalsed muutused kehas ja pruuni rasvkoe vähenemine – teisisõnu adapteerub keha vähenenud kalorihulga tarbimisega ning asub kulutama vähem energiat: seda nii puhkeolekus kui mitte-puhkeolekus (Müller et al, 2013). 

Üks kõige tuntumaid kaloridefitsiidi-alaseid uuringuid on siiani Minnesota Nälgimisksperiment, mis viidi läbi II maailmasõja päevil. Eksperimendi eesmärgiks oli kuue kuu jooksul 25% kehakaalulangus ning uurimisalused sõid iga päev 1570 kcal ning olid mõõdukalt aktiivsed – jalutasid jms. Sel perioodil kahanes nende kehakaalule lisaks ka jõud, kehatemperatuur, pulss … Minu meelest on aga veelgi märkimisväärsemad psühholoogilised muutused, mis tekkisid: mehed rääkisid pidevalt toidust, fantaseerisid söögist, lugesid kokaraamatuid jms. Ingliskeelne termin selleks on preoccupation..eesti keeles, eeh.. valdav mõte?:D haha ok. Lisaks olid nad kergesti ärrituvad, neil tekkisid keskendumisraskused, väsimus, depressioon… (Keys et al, 1950).

Peale seda, kui nad läbisid 6-kuuse kaloridefitsiidi perioodi JA 3-kuuse rehabilitatsiooniperioodi, mille käigus sõid nad 2000-3000 kcal, anti neile vabadus süüa nii palju kui nad tahavad. Ja mida nad tahavad. See, mis nendega juhtus, oli kontrollimatu ekstreemne nälg ehk ikka see vana hea hüperfaagia. Uurimisalused kannatasid talumatu ja täitmatu nälja käes; neil oli tunne, et ükskõik, kui palju nad söövad, neil lihtsalt ei saa kõht täis. Ühel uurimisalusel kestis selline nälg näiteks terve aasta; paljud võtsid kaalus juurde oluliselt rohkem kui oli olnud nende uurimuse-eelne kaal. Lõik uurimuse kokkuvõttest:

\”Ultimately, data from 32 of the 36 participants were included in the final monograph and tables. Two volunteers broke diet and were excused from the experiment; one stopped at various shops for sundaes and malted milks and later stole and ate several raw rutabagas and the other consumed huge amounts of gum and admitted to eating scraps of food from garbage cans. Both also suffered severe psychological distress during the semistarvation period, resulting in brief stays in the psychiatric ward of the university hospital. Another participant broke diet and later suffered some urological complications that prevented his data from being included, but he was asked to stay on and help in the kitchen. Initially the participants were allowed to chew gum, but some of the men began chewing up to 40 packages/d.\”(Keys et al, 1950).


Ma ei ütle sellega, et kaalulangetus on võimatu või läbinisti ebatervislik: küll aga on seda dieedid. Maksimaalselt tohiks kaloridefitsiit olla 20%, ehk 2000 kcal päevas kulutav naine peaks sööma minimaalselt 1600 kcal väärtuses toitu päevas: seejuures peab see olema tasakaalustatud ehk täidetud peavad olema kõik mineraal- ja makrotoitainelised vajadused, ei tohi välistada ühtegi makrotoitainete gruppi, seejuures peavad tasakaalus olema kõik toidukorrad. Aga ka selliselt toimetades on normaalne, et kaal peale kaalulangetust siiski tõuseb.  

  • Keys, A., Brozek, J., Henshel, A., Mickelson, O., & Taylor, H.L. (1950). The biology of human starvation, (Vols. 1–2). Minneapolis, MN: University of Minnesota Press.

Dulloo, A., Jaquet, J., & Montani, J. (2012). How dieting makes some fatter: from a perspective of human body composition autoregulation. Retrieved 12 December 2020, from https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/how-dieting-makes-some-fatter-from-a-perspective-of-human-body-composition-autoregulation/8A3D55F5F6A104E0A7D08C5D83021D17


Selig, M. (2010). Why Diets Don\’t Work… and What Does. Retrieved 12 December 2020, from https://www.psychologytoday.com/us/blog/changepower/201010/why-diets-dont-work-and-what-does

Müller MJ, Bosy-Westphal A. Adaptive thermogenesis with weight loss in humans. Obesity (Silver Spring). 2013 Feb;21(2):218-28. doi: 10.1002/oby.20027. PMID: 23404923.

6 thoughts on “Miks dieedid ei tööta?”

  1. Põhimõtteliselt nõus, ma läbisin selle kõik ilma eelnevalt teooriat tead,a. Samas mul räägiti juba ülikoolis, et dieedid on kõige kurja juur ja pms toitumishäirete tekitajad. Ja kui ma fitlapiga dieeti pidama hakkasin, siis ma naiivselt arvasingi, et saavutan oma kaalu ja siis suudan seda ilma fitlapita hoida. Tegelt ma never ideaalini ei jõudnud, näljatunne ja soov kõike muud kui tervislikku süüa, tuli enne seda, kuigi ma olin nagu juba päris kobe selleks ajaks. Lõpuks ma ei teagi, kas minu puhul oli see hüperfaagia probleemiks või need kuradi neetud söögiisu suurendavad ravimid, mida ma samal ajal võtma hakkasin. Ilmselt mõlemad. Pms on see, et unusta ära fitlap ja erik orgu, kui sa ei kavatse migni 5 aastat seda teha, sest keha tahab oma rasva sama palju ära anda kui sina oma kontolt lihtsalt raha heategevuseks jagada (ehk natuke on ok, aga palju sa ju ei raatsi või pole lihtsalt mõistlik). Igavesti ei pea tegelt ma arvan seda fitlapi tegema, sest mingi ajaga keha peaks harjuma sellega, et mis läinud see läinud 😀

    Like

  2. Soovitan lugeda Christy Harrisoni raamatut \”Antidieet\”. Väga põnev lugemine selles vallas ja tuleb välja, et kaalu ekstreemsel langetamisel ei olegi mõtet, sest 70% ulatuses on kehakaalu normpiirid geneetiliselt paika pandud ja kui alla \”piiri\” lähed, lülitub keha nn \”häireseisundi\” peale, tekitab sulle söögiisu ja näljatunnet ja sellepärast ka kaalulangetajad nii palju pärast kaalus juurde võtavad. Asi on suuresti geenides.Raamatu autor on läbi töötanud väga palju teaduskirjandust ja viitab raamatus sadadele teadusuuringutele. Hea lugemine on.

    Like

  3. selle su viimase lause osas … ee ei 😀 nii see küll ei käi, haha. väga aeglase kaalulangusega ja vaikse kaloridefitsiidist väljatulekuga (ehk mitte fitlap ja selle järsk lõpetamine) on võimalik keha kaalu setipiirkonda muuta, aga siis tuleb ikkagi kindlasti mingi osa kaotatud kaalu tagasi. tegelt ma fitlapi puhul ei tea, kui suur kaloridefitsiit on, Orgu kavas vist sai seda muuta? Ma olen natuke ta kava proovinud, aga ma tegin seda nii lühikest aega, et ma ei mäletagi. Varem ma olin 1000% nende kavade heiter, aga tegelt on see parem kui see kindlasti, kui inimene, kes tervisliku söömise alustest midagi ei tea, omaette asjatama hakkab, sest vähemalt on toidud tervislikud ja tasakaalustatud.

    Like

  4. Ma niiii tahaks uskuda seda set point teooriat, vahepeal usun ka, aga siis läheb jälle pekki ja mõtlen, et RAUDSELT mina olen teistsugune ja võtan 24778544 kilo juurde. 😀 Aga ma olen nüüd vähemalt aktsepteerinud, et mul ongi ekstreemse nälja faas, mis on suur samm!

    Like

  5. See on niii tore, et sa seda aktepteerinud oled 🙂 Ma olen ka su postitusi lugedes mõelnud, et ilmselt see nii on, kui sa oled kirjutanud, et mõtled pidevalt toidust jms. 😀 Aga ära muretse, this too shall pass, see on ainult faas. 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s