minu grandioossed plaanid aastaks 2021 & minu 2020

 Jah, ma tean, et seda postitust on veel liiga vara teha, aga umbes nii 2-4 nädala pärast kirjutavad enda uusaastaplaanidest KÕIK blogijad ja siis ei viitsi KEEGI enam üht ja sama juttu 12299299 korda lugeda, seega ma olen kohutavalt KAVAL ja kirjutan sellel teemal enne teisi. 

Okei, 2020 õpetas mulle kahtlemata, mida tähendab \”sel ajal, kui inimene plaane teeb, itsitab Jumal pihku\”, sest ma vannun – mitte ÜKS asi, mida ma 2020 teha plaanisin, ei läinud täide. Aga need asjad, mida ma järgmiseks aastaks plaanin, ei olene just kuigipalju teistest inimestest, loodusnähtustest või millestki muust, nii et ainus takistus mu teel saan olla mina ise. Mis on teadupoolest kõvasti suurem proovikivi kui pealtnäha tundub. 

ESITEKS.

Ma pean lõpetama riiete ostmise!!!! Kuna ma siin korralikult kaalus juurde võtsin, siis ma vahetasin täielikult kogu oma garderoobi välja. Mõistagi ei ole ma enamikke asju saanud kanda rohkem kui korra või kaks, seega on mul VÄGA palju täiesti uusi ja kasutamata riideid — alates kleitidest, lõpetades kampsunitega, isegi aluspesu ja sokke peaks olema piisavalt, mis on hämmastav. Ma ei näe samas enda elu lähiajal kuigi palju muutumas, seega ma pakun, et veel minimaalselt pool järgnevat aastat käin ma ringi palja peega ja kehakatteid eriti ei vaja, sest ma lihtsalt …….. ei käi kuskil. KUSKIL. 

Ainsad asjad, mida ma vajan, on mõned riided trennitegemiseks, mis ma ostan ära selle aastanumbri sees, sest järgmine aasta ma ei kavatse osta ühtegi riideeset. JEP. Mitte ühte ka. 

Ja samuti vannun ma pühalikult, et hoidun jalatsite ostmisest, sest mul on selline haigus, et ma tahan kohutavalt jalatseid kokku osta, aga lõpuks kannan ikka üht ja sama paari Eccosid ja kõik muu seisab. Sest nagu .. krt, teate ka, kui mugavad Eccod on v?? Teate v??

TEISEKS.

Ma saan füüsilise aktiivsusega sõbraks. Nagu, päriselt sõbraks. Ei tee sporti kaalulangetuse eesmärgil, ei tee seda enda karistamiseks ega selleks, et söögi jaoks rohkem kaloreid välja teenida. Ei. Ma hakkan ennast liigutama selleks, et terve olla, noh. Kurivaim küll, see ei saa ju NIII raske olla?

T käis ortopeedil, kes soovitas tal soojalt velotrenažöör osta ja seda max regulaarselt ka eesmärgipäraselt kasutada (ehk siis mitte riiete/rätikute kuivatamiseks), hetkel me oleme seda aktiivselt valimas, nii et plaanin enda ellu tagasi tuua nii kardio- kui kerge jõutrenni, sest hetkel on koormustaluvus umbes selline, et pükste jalgapanek mõjub nagu treening. Nali, ei ole üldse nii hull tegelt, aga palju puudu ei jää.

Ma kunagi kirjutan pikemalt sellest, miks ma söömishäire ravi ajaks trennist täielikult loobusin, luban. 

KOLMANDAKS.

Ma peaks tõesõna lugema rohkem raamatuid, vaatama vähem sarju ja scrollima vähem Redditit. Nii et ee jah, ma loodan, et näen 2021 end rohkem lugemas. 

NELJANDAKS.

Ma konkreetselt annan endale peksa, kui ei tee suvel ära kohustuslikku praktikat ja ei alusta lõputöö kirjutamisega sügisel, vaid lükkan mõlemad 2022 kevadesse. Jeesus, konkreetselt aasta aja pärast on mul käes praktiliselt kõik muud EAPd peale praktika, portfoolio ja lõputöö, kusjuures kaks viimast peaks tegelikult ikka enne olema tehtud ja siis viimasel semestril toimub ainult kaitsmine. Huuuh. Kiiresti lendab see aeg, tõepoolest, väga kiiresti. 

Ok, aitab kah, ma tean küll, et ma olen sihuke ludri, et kui nende asjadega hakkama saan, siis võin enda üle tohutult uhke olla, ega liiale ka ei saa minna. 

Räägime siis hoopis sellest aastast. Või ee.. 11 kuust ja 2 päevast.

Naljakal kombel on see olnud minu elu kõige parem aasta. 

Kõige õnnelikum.

Kõige õpetlikum. 

Kõige toredam.

Mu süda on lihtsalt armastust kogu aeg niiiii täis, sest mul on nii tore abikaasa ja nii vahva väike schitten! Ma üldse ei oodanud, et 2020 on see aasta, mil T lõpuks alla annab ja ütleb, et olgu, võtame endale ühe nunnu, aga ta andis! Ja nüüd on meil vuntsu. Ja ma ei saa aru, kuidas ma elasin, kui mingi väike kassititt hommikul kell 6 ukse taga igavusest ei kisendanud. Või kui polnud kedagi, kes mind öösiti üleval hoiaks, sest parasjagu on mängimisaeg, mis siis, et kell on 2. Ja ma siiralt ei mõista, kuidas ma sain eksisteerida, ilma, et oleks pisike Luna, kes tuleb, kaissu poeb ja mõnusalt nurru lööb? Lihtsalt … kuidas?

Mu elus on lausa kaks uut armastust, lisaks kiisutitele ka mina ise. Ma tunnen, et sel aastal sai haprast tüdrukust noor naine, kes teab enda väärtust ja peab endast lugu. Ja see on sitaks tuus tunne. Ma jätsin hüvasti buliimiaga ja õppisin ennast tundma, avastasin, et mul on iseloom ja ma olen päris tore. Et ma olen selline inimene, kellega ma isegi hea meelega maha istuks ja maailmaasju arutaks. 

Söömishäire eemaldamisega enda ajust hakkasin ma hoolima end ümbritsevast. See on kohati tore, aga kohati ei ole ka. Uudiseid lugedes lähen ma nüüd sageli vihaseks, näiteks. Ma olen see paljuvihatud liberast nüüd, teate, ja mind nagu hirmsasti häirib, kui kellegi inimõiguste kallale tahetakse ilma igasuguste põhjusteta minna. Väga nõme. 

Ma olen saanud lihtsalt puhata, taastuda ja elama õppida, ja see on väga tore. Ma tean, et paljusid on see aasta karmilt räsinud, aga mina ei ole end kunagi tundnud rohkem hoitud ja armastatuna. Aga see see elu paradoks on, eks. Kuskil teeb keegi oma elu viimast hingetõmmet, samal ajal kui kuskil teises kohas teeb keegi oma elu esimest. Sel hetkel, kui sinul on oma elu kõige õnnetum ja valusam hetk, on kellelgi teisel hoopiski elu kõige ilusam.

Ja mul on väga-väga hea meel, et minu vastu oli see aasta nii hea, sest niimõnigi aasta enne seda pigem ei olnud. 

Ma olen lihtsalt nii tänulik, et mul on olnud võimalus kasvada, areneda, armastada nii ennast kui neid, kes on mu ümber.

2020 jääb minu jaoks aastaks, mil ma õppisin elama ja elu nautima. Klišee, eks. Aga vahel ongi vaja üht head klišeed ja mitte midagi muud. See jääb aastaks, mil mu süda kümnekordistus ja meie hubasesse pesakesse kolis minipere kolmas liige, väike preili Luna. 

………………………………

saripostitan Instagramis siin. sinna jõuab hunnik pilte ja asju, mida blogis ei ole 

2 thoughts on “minu grandioossed plaanid aastaks 2021 & minu 2020”

  1. Krt mul on nüüd tunne, et peaks ka tegema nimekirja asjadest, mida ma tahan uuel aastal saavutada ja vaatama üle, kuidas 2020 oli. 😀 Samas hea postituse idee, hehe, varastan natuke sinu pealt.Riietega seoses ma avastasin, et ma võiks ilmselt riidepoe avada – pakkisin asju ja no seda kräppi on ikka haiglaselt palju. 😀 Aa veel üks küsimus, mis üldse teemasse ei lähe, aga mis sa Palja Porgandi kuivpaastust arvad?

    Like

  2. kuule no mis ma ikka arvan, debiilsuse tipp ja veel hullem näljutamine kui see, mida anoreksiaga inimesed teevad, aga ta väidab, et tal pole söömishäiret … ehkki nagu ILMselgelt on????? õõõh närvi ajab, täiesti jube tegelane lihtsalt.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s